✨❤ Püha suhe ja uus maskivaba ajastu ❤✨
Ava ennast veel sügavamalt armastusele, pühale suhtele ja uuele maskivabale ajastule.
Müstiline liit ärkab, kui kaks hinge puhtas armastuses ühinevad, luues nii ühise auravälja, mis loob täiesti uut loomingut. See Looja enda südamest, Elu Emakast pärineva energia sära ja edasiandmine lülitab igas meie keharakus sisse uue evolutsioonilise, bioloogilise reaktsiooni ning ühendab meie sisemise ökoloogia tohutu eluvõrguga.
Püha armastajapaar siseneb kogemuste dimensiooni, mis eksisteerib väljaspool ruumi ja aeg, mis on paradoksaalsel kombel meie jaoks kättesaadav just siin, just praegu, just selle hetkega. Oma sügavaimal kehastunud kujul hingesugulaste pühas liidus, loob armastus käegakatsutava bioenergeetilise kiirgusvälja, mis kiirgab valgusmajakana välja maailma, mis lainetab läbi loomise kvantvälja nagu ei ükski teine olemasolev jõud. Kui armastajad sellises energias on ühinenud avaneb mõõtmete vaheline ukseava, mis võimaldab teadvuses radikaalseid kvanthüppeid. See ühine vaimne supernoova külvab siia maailma uusi armastuse paradigmasid.
Sisimas me igatseme sellise armastuse ühenduse järgi ja oleme valmis avanema, et seda armastust täielikult vastu võtta ja olla see armastus, see on armastuse laul, mis on meie rakkude sügavusse sisestatud. Me igatseme olla armastuse karikas. Tõeliselt kehastatud, tõeliselt püha, hingeline-vaimne-seksuaalne armastus, mehe ja naise vahel. See on iga iidse müsteeriumiõpetuse süda. See on suur alkeemiline töö- maskuliinse ja feminiinse poole ühendamine terviklikkusesse, mis sulatab kokku varasemalt tuntud eraldatuse jäljed mehes ja naises.
Looja kavand sisaldab sügavat tõde reaalsuse kaksikloomuse kohta- kaks, mis pärinevad ühest. Kui me esimest korda emaüsast alguse saame, siis sugu veel ei ole, sest vast eostatud loode eksisteerib naiselikus plaanis. Need kaks loomise kavandi väljendit, mees- ja naissoost, pärinevad samast allikast, ilma soolise erinevuseta. Nad kuuluvad kokku ja seetõttu igatsevad teineteist, otsivad teineteist sügavaima tasemeni, sest meie algse süütuse ürgmälestus on ühendusest – mälu meie algsest sisemisest potentsiaalist mõlema elujõu ( shiva ja shakti) väljenduse jaoks.
Kaksikjõud on loodud teineteist täiendama ühtses jõus – mitte vastanditeks, kes on konfliktis ja sõjas. See on hetkel meie haavatud ühiskonnas valitsev moonutus.
Naiselik on irratsionaalne, kes alati otsib oma teist poolt, oma kaksikjõudu-ja mehelik missioon on alistuda sellele magnetilisele kutsele ühineda, kuigi tal on impulss tervikust eralduda. Oluline on taibata, et meil mõlemal nii meestel kui naistel on selline jõud sees, ühinemissoov ja teineteisest eraldumise soov. (Kõik, kes on paarisuhtes olnud, on tajunud seda kokku-lahku minemise tunnet).Võti on säilitada oma unikaalsus, väljendada oma individuaalset olemust, olles samas ühendatud armastuse juurega. Isegi kui sa otsustad paarisuhtest lahku minna, siis tänase teadlikkuse juures pole tarvis laiali lõhkuda seda armastuse tuuma, mille te kokku saades lõite. Sa saad alati valida uuesti, uue partneri, jättes alles kõik ilusa ehk armastuse sinu ja eelneva armastatu vahel.
Me tänaseni elame tasakaalust väljas maskuliinse energia poole kaldu ajastus, patriarhaalses ühiskonnas, mis on kaasa toonud suure eraldatuse kogemuse nagu seda kannab mees energia. See on see, mille käes meie maailm täna suuresti kannatab. Ajapikku on see loonud teadvuses massilise negatiivse energia laine, viha, reetmise, jõuetuse ja väärtusetuse ning on viinud naiselikud väärtused meist väga eemale- süütu südame jõust, uhkuse ja domineeriva seksuaalsuse valdkonda.
Selline lõhenemine meheliku ja naiseliku vahel on toonud mõlemale poolele sügava leina ja mittemõistmise ning reetmise tunde, mida kogeme oma praeguses tsivilisatsioonis. Nii me siis kardame ja kaitseme ning on muutunud raskeks olla armastusele haavatav ja avatud, usaldada liitu, mitte lahkuminekut. Nendest haavadest kanname oma turvalisuse ja isolatsiooni maske tahtmatult “kaitstes“ end armastuse elujõu eest.
Paljudel on jätkuvalt maskid ja käime kohtamistel teiste maskis inimestega. Kui me vabatahtlikult ei vali olla haavatavad ja paljastada end neile, kes on valmis ennast ka meile avama, siis võime terve oma elu elada partneritena maskidega oma pealiskaudses reaalsuses.
Püha suhe on nii radikaalne otsus, iseendalt mask maha võtta- eriti just intiimses suhtes. Lubada avastada ja paljastuda kõigil osadel endast – nendel osadel endast, kus sa tunned nõrga, vajatuna, haletsusväärsena, väärituna, armukadedana, inetuna ja “halvana“ ning paljastada kõik osad sinust, kes igatsevad nii väga armastust, sidet, sügavamat ühendust ja kardavad nii väga paljastatud saada.
Kuid kui see mask on langenud, tuleb sealt midagi nii uskumatut, imeliselt ilusat, puhast, süütult autentne olemise viis. Väikesed lapsed ei püüa varjata oma soovi ja vajadust armastuse, kontakti, mugavuse, mängu, intiimsuse, kindlustunde, toetuse ja tähelepanu järele.
Selle haavatavuse üks peamisi takistusi on meie soov olla sõltumatu (eralduses) ja tugev. Paljudel on kogemus, kus nad sõltusid vanematest, kes ei suutnud kehastada puhast tingimusteta armastust, vanemate käitumine põhjustas valu ja traumeeritust ning tekitasid lapses jõuetuse, abituse ja hirmutundeid. Seetõttu tõotame kusagil sügaval oma alateadvuses, et me ei korda seda kogemust enam kunagi, lubame endale, et ei ole enam kunagi nii haavatavad, avatud ja sõltuvad teiste armastusest ning hoolimisest oma ellujäämise nimel. Kuid seda tehes sulgeme ukse tõelisele armastusele teistelt ja meie Loojalt.
Täielikult iseseisev olemine ja mitte millegi või kellegi teise vajamine on meeleprogramm ning illusioon, mis tuleb moonutatud mehelikkusest. Inimkehas, kui rakk kannatab illusiooni all, et ta on iseseisev, keeldub ta end tervikule allumast ja paljuneb, muutudes vähkkasvajaks ning ohustades kogu keha ökosüsteemi.
See mõttevorm, mida on levitanud paljud moonutatud mehelikud vaimsed süsteemid (hirmupõhised) on nüüd lagunemas, et uuesti sündida. Me ravime oma kollektiivset vähki, mis on meid hoidnud armastusest eraldatuse ja mitte vajamise illusioonis. Meie vajadused ja nende tunnistamine on kõige ilusam teekond tagasi- jahh me tunneme end nõrgana, võimetuna, kontrolli alt väljas sellel teekonnal. Ühel hetkel taibates, et me tegelikult ei“ vaja“ enam midagi ei tule selle väetust, tühjast kohast, vaid just sellest armastusest täituvusekohast. Olles terviklikud ja päris sina ise, tagasi oma süütuses, puhtuses uuesti sündinuna ja valmis sügavaks pühaks suhteks nii selle maailmaga kui enda armastatuga.
Maski maha viskamine.
Küsi endalt:
Armastusega, tõlkinud ja kommenteerinud Marjeta Illumina Tammaru
Womb Awakening. Initiatory Wisdom from the Creatrix of all life. -Bertrand