Seksuaalsus on jõud. Vaimsus on seksuaalne. Vägi on vaimne.
Tõeline müstiline kogemus on orgastiline. Tõeline orgasm on müstiline, nende kahe ülim kogemus on sama. Tulemuses pole vahet. Erinevus seisneb ainult juurdepääsu saavutamise viisis.
Mis on seksuaalsus? Meie seksuaalsus ei ole kuidagi seotud teise inimese kehaga, teise inimese soovidega. Meil on võimalik teise inimesega jagada seksuaalset kogemust, kuid selleks, et saaksime oma seksuaalsust kogeda ei ole vaja, et teine inimene oleks kohal.
Meie seksuaalsus on just see: meie oma. Meie seksuaalsus on viis, kuidas me kogeme oma keskkonda – kõrgendatud teadlikkuse tunnet, mis tuleneb avanemisest sensuaalsele kogemusele. Meile on antud nii palju viise, kuidas kogeda meid ümbritsevat sensuaalset maailma, millest igaühel on oma ainulaadne tunnus. Nuusutada, tunda, maitsta, katsuda, näha- nii palju võimalusi ilu kogemiseks.
Seksuaalse kohtumise kaudu teisega võime väljendada ja jagada energiat, mis liigub meie ümber, läbi meie ja meie vahel. Neid tundeid me nimetame armastuseks, kireks, ihaks. Sama energeetilist kohtumist kirjeldatakse iga vaimse traditsiooni jumalustega/vaimsete olendite kokkupuutega.
Siis kasutatakse terminit “jumalik armastus“, kuid see on lihtsalt erinev termin, mida kasutatakse sama energia kirjeldamiseks – energia, mis läbib universumit alati ja millega me saame ühenduda ning läbi enda kehade tunnetada, kanaldada.
Meie seksuaalsus on püha, sest see suunab kosmilist energiat läbi meie keha. Vaimsus ja loovus teevad sama asja. Meie seksuaalsus on isiklik omand, mis jagades saab kingituseks.
Me kunagi ei eelda, et omame teise inimese hinge, ega kakle teise inimese hinge omamise pärast. Kuid on üsna levinud, eriti paarisuhtes, et me omame üksteise genitaale- uue hinge loomise peamisi punkte kehas.
Kõige sügavamal tasandil oleme meie naised tänaseks maailmas valitsevaks saanud paradigmal lasknud oma eludesse imbuda. See on varastanud naise väe sünnitamise üle, see on varastanud väe meie kehade üle, mille tulemuseks on enamus naistel oma kehadega rahuloematus. See paradigma on matnud meie sisemised teadmised, kuidas oma viljakust kontrollida. See on lahti ühendanud meid meie orgastilisusest. See on lahti ühendanud meie teadvuse, looduse loomulikest tsüklitest, mida meie keha järgib. Alateadvuses kardame siiani pimedaid tänavaid ja pimedat aega, sest siiani ähvardab meid hirm soovimatute sunnitud vahekordade ees. Naiste kõiki psüühika osasid pole aktsepteeritud. Meie häbemeid on lõigatud, meie rindu on lõigatud. Me teeme tihti näo, et me ei märka seda, kuid tasapisi oleme oma tõelise naiseliku väe ära andnud ja tänaseks lausa kohati ära unustanud …
Meil on olnud aeg, kus naine nägi omaenda seksuaalsust peegeldusena teda ümbritsevas füüsilises maailmas. Naine mõistis, kuidas tema keha on seotud kevadises, maa hooajalises õide puhkemises, kuidas maaema valminud viljad on tema enda viljakus ja viljad, kuidas sügiseks puhkama läinud loodus on tema enda keha puhkust vajav aeg, see tark aeg, kus mõtiskleda kogu aastaringi loomingu üle. Kuidas loodus see on tema ise ja tema keha rütm ning tsüklilisus siin elus. Igal pool kuhu ta looduses vaatas nägi ta ennast.
Kahaneval ja kasvaval kuul tundis ta ära oma tsüklilise menstruatsiooni. Ta teadis ka kõige sügavamal tasandil, et ta kuulub nii maale kui taevale, et ta oli ja on osa mõlemast ning mõlemad on osa temast. Sellest sai ta oma väe, sellepärast oli see elu ka püha ja laetud sensuaalsuse ning seksuaalsusega.
Vägi on loodusjõud, vaimne elujõud ise, mis soovib läbi meie voolata. Kui me räägime naise väest, siis see ei ole võim teiste üle. See on see naiselik maagia, see on meie intuitsioon, see on meie võimekus sünkroniseerida ennast ökosüsteemiga, sügaval tasandil kuulda Maaema ja galaktika emaka häält, läbi oma emaka ruumi. Meie jõud anda elu, toita elu. Väga paljud tänapäeva naised kardavad tõelist väge, sest nad kardavad muutusi, mida väe avaldumine võib endaga kaasa tuua, nad kardavad vastutuse võtmist oma elu eest. Nad kardavad avastada kohtasid iseendas, kus nad on oma väe ära loovutanud. See tähendaks iseendaga silmitsi seismist ja iseenda alasti võtmist, taas süütuks muutumist. See tähendaks mao kombel oma vana kesta maha panemist ja lahti laskmist, aga paljud naised kardavad madusid ja põhjusega.
Praktika: Enda elujõu taastamiseks ja maaema jõuväljaga sügavama ühenduse loomiseks. Maaema Kundalini ehk elujõuga enda energiakeha rikastamine.
Kui on suvine aeg on soovitav praktikat teha õues, otse maapinnaga kokkupuutes olla, sügisel ajal kasuta oma meditatiivset meelt ja kujuta ette.
Istu oma yoniga maapinnal, tajudes ja tunnetades maapinna värskust ja pulbitsevat elu. Tunneta seda ühendust. Maaema tunneb puudust sellisest iidsest ühendusest ja info vahetamisest naistega. Näe ja tunneta sügavat tumedat keset maaema keskmes. Kutsu sealt keskmest Kundalini jumalannat endasse. Näe tumedast maaema keskmest kuldse-punase värvusega vedeliku sarnast energiat tõusmas üles sinu poole, sinu emakasse. Tõmba seda energiat iga hingetõmbega üles, kohtudes ja täites iga tšakra. Tunne, kuidas Kundalini jumalanna sütitab teie keskused ja annab teile jõu. Ta süütab su tule. Tehke sellist ülestõmbamist korduvat, lubades valgusel vastavalt vajadusel värve muuta, kuniks madu teie sees tantsima hakkab. Tõuske püsti ja kehastage jõudu, liikudes ja tantsides koos selle jõuga harmoonias. Tunneta seda jõudu oma kehas, see on sinu jõud. Ja ole tänulik kaotatud ühenduse maaemaga taas taastamise üle. Täna teda.
Armastusega tõlkinud ja jaganud Marjeta Illumina Tammaru
Welcoming Lilith. Awakening and Welcoming Pure Female Power.- Theresa C. Dintino