Meie seksuaalsus on tsükliline ja iidsetel aegadel teati, et naiselikul loomul on kaks teineteist täiendavad poolust: täiskuu valge jõgi ja tumekuu tume jõgi. Täiskuud seostati armastuse, alistumise ja viljastumisega. Tumedat kuud seostati ärganud soovi, iha, vana lahustamise või sisemise initsiatsiooni protsessiga. See tume või punane jõgi on täis metsikust, loovat jõudu ning valge jõgi on täis intuitiivset vastuvõtlikkust ja armastust. Need kaks Shakti voolu on loodud olema ühendatud ja tasakaalus ning esindavad tule ja vee elementi. Nii nagu maa viljakaks muutmiseks on vaja nii päikese tuld, kui vihmavett, siis kui need kaks jõud on meis naistes tasakaalust väljas saab seda kirjeldada loodusnähtusega, kus maa on kas kõrbenud või uppunud. Nii on ka naiselike energiavoogudega emma-kumma jõu tasakaalust väljas olemisega. Me naistena ei suuda siis luua oma feminiinsest väest lähtudes. Kui need kaks jõge on tasakaalus, esindavad nad tõelist naisjõudu, armastust ja kui need kaks väge on ühendatud, sünnib tõeline intelligentne tarkus.
Kui umbes viis tuhat aastat tagasi hakkas võimust võtma patriarhaalne maatriks, mis lammutas püha naiselikkuse austamise ja koos sellega mehe ja naise harmoonilise psüühika, hakkasid need varem ühenduses olnud jõud, mis moodustasid meie metsiku süütuse, üksteisest eralduma.
Tsivilisatsioonid nagu Babülon, Egiptus ja Rooma Impeerium, mis olid algupäraselt ema jumalanna kultuurid (mother goddess cultures), hakkasid manduma ning naiselikkust kasutama ja kuritarvitama, tekitades tunde, et paganlus, mis oli algselt seotud puhta Maaema kummardamisega, oli ohtlik või kuidagi räpane. Viljakusrituaalid arenesid okultse musta maagia riitusteks. Naiselikke põhimõtteid kasutati, moonutati ja vangistati sellesse väärkasutusse.
Monoteistlikke religioonide nagu judaismi, kristluse ja islami tõus reageeris sellele, mõistes naiseliku hukka, kui kurja ja patuse, eitades ja väärkoheldes kõik metsiku naiselikkuse väljendused või seksuaalsuse pühitsemised. Naiselikud riitused nagu tantsimine, trummimäng, nauding, meikimine, kaunistamine, ehtimine, pidutsemine, festivalid- liigitati kuradi ja kurjuse tööks ja need olid pahaks pandud ning keelatud. Pidutsemine asendus paastuga: seksuaalriitusi harrastanud preestrinnadest said tsölibaadis nunnad, ekstaatiline tants ja laul asendusid üksinduse ja palvega.
Kui naiselik teadvus langes hakkasid need kaks poolust langema- naine võis olla, kas puhas ja neitsilik või sensuaalne armastaja, ta võis olla kas emalik ja armastav või vaba, metsik ja erootiline, kuid mitte mõlemad korraga (sellise eralduse tagajärgi leiame ka meie oma eestistki, kus mõned naised olles vabad, metsikud, ei suuda olla armastavad pereemad või naised, kes on armastavad pereemad tunnevad, et neil ei sobi olla samal ajal metsik, seksuaalne ja vaba. Kui pereema, neitsi energias olev naine, otsustab oma tumeda jõega ühineda, siis tihti tekitab see lähedastes arusaamatust ja kriitikat. Teiseks olen märganud, et ka meie vaimsel maastikul olevad naised, kes on läinud teadlikkuse teekonnale, on väga tugevalt enesekontrollivaks muutunud. Ehk veel sügavamalt liikunud valgesse jõkke ja veel kaugemale oma metsikust tumedast vabastavast loomusest- sest siiani on see meie alateadvuses kui mittevaimne, ebapuhas vägi mida me kardame iseendas ja seda väge kardavad ning selle väe avaldumist võivad heita ette meile ka mehed.
Välise surve tõttu ühiskonnast läks naiselik tervikhing ühel hetkel katki, ta tõmbus pooleks. Metsik sensuaalsus eraldus südameruumist. Me näeme seda müütides, laitmatust emast Neitsi Maarjast ja hoora staatusesse langenud patusest Maarja Magdaleenast.
Krooni valge valgus ja oma naiseliku väe troonil olemise tume valgus olid lahku löödud. Naiste võim ja õigused kadusid, neid peeti pelgalt nende abikaasade omandiks. Neid naisi, kes ikka veel vanade viiside järgi elasid, kiusati taga, mis kulmineerus inkvisitsiooni nõiajahiga, mille käigus tapeti miljoneid naisi, isegi mehi ja lapsi, kelle juured olid jumalannakultuuris. Viimase kahe tuhande aasta maha surumise lainete ajal kiusati taga, suruti alla ja peaaegu kaotati metsikud naiselikud omadused ja nende väljendused. Mõnel ajastul oli isegi tantsimine, laulmine ja lõbutsemine täielikult keelatud.
Naistele õpetati, et nende nauding on halb või patune ja et nende multiorgasmiline potentsiaal ekstaatiliseks erootiliseks ärkamiseks on mandunud, ebatervislik ja ebamoraalne. Naiste seksuaalne iha ja naudingud liigitati haiguseks, mis vajab ravi. Emalikku naiselikkust austati, metsik naiselikkus mõisteti hukka. Naised, kellele meeldis tantsida, pidutseda, kes nautisid kauneid kangaid ja meikimist, mõisteti hukka, tembeldati hooradeks, ebapuhasteks ja neid välditi. Nii hülgasid ajapikku naised oma tõelise olemuse ja püüdsid järgida reegleid, mis vaikselt nende Shakti vaigistas ning vangistas.
Selle tulemusena hakkasid aja jooksul paljud naised kogema madalat enesehinnangut, depressiooni, suletud ja kinnist emakaruumi, allasurutud seksuaalsust, raskusi orgasmile avanemisel, kehaprobleeme ja keha eitamist ning võimetust oma keha kaunina kogeda. Hirmu särada ja näidata ennast, hirmu kehastada oma tõelist naiselikku seksuaalsust. See jälg meis on kõik siiani alles, kellel rohkemal või vähemal määral. Vähene kontakt oma tumeda jõega ja eraldatus tumeda ning heleda jõe vahel.
Tänapäeva maailmas on paljud naised oma tõelisest loomingulisest sisemisest tulest ära lõigatud, see potentsiaal on asendatud moonutatud maskuliinse maatriksiga (moonutatud meesenergiad meis naistes), kus me loome oma elu eelkõige rahaga mitte naiseliku väega, armastusega.
Naisi on õhutatud olema valges jões, mis on muutnud meid liiga “toredaks“ ja emalikuks, lahkeks ja kõigi teiste vajadustega arvestavaks, välja arvatud meie enda vajadustega- tekitades sees metsiku raevu ja pahameele keerise.
On aeg tagasi võtta meie metsik ja püha pärand naistena, meie terviklikkus. Kas oled valmis oma Pandora laeka uuesti avama?
✨ Armastusega tõlkinud ja jaganud Marjeta Illumina Tammaru
Allikas: Womb awakening. Initiatory Wisdom from the creatrix of all life.