Unustatud ja hävitatud Naiselik Vaimsus
Vara Gnostiline Kristlus ja tantra Budism kandsid Püha Naiselikkuse leeki ja tundsid rõõmu Shakti müsteeriumitest. Kaasates naisi mitte ainult vaimselt võrdsetena, vaid tõelisesse vaimsusesse pühitsejatena, nende Püha Emaka
jõu tõttu, mida kummardati valgustuse ja ülestõusmise troonina.
Kristluse paarid, nagu olid seda Yeshua ja Maarja Magdaleena, Simon Magus ja Helen ning teised gnostilised šamaanid, kehastasid mehe ja naise jumalikkust seksuaalses liidus. Läbi seksuaalühenduse äratati üles “valguskeha”, mis kingitusena andis neile tohutu tervendava väe ja imede loomise võime.
Tuginedes Gnostilise sekti asutajaisa Clementi kirjadele, usuvad ka paljud teadlased, nagu professor Morton Smith, et Jeesus oli paganlik maag. Ülestähendused räägivad, kuidas Jeesus ja tema jüngrid sageli kuu tsüklit tähistava, kolmeteistkümne liikmelistes gruppides laulsid mantraid ja tantsisid, pühitsedes püha naiselikku vaimsust.
Idas ehitati uhkeid tantristlikke stuupasid, millel oli kujutatud hiilgavalt troonitud Lootos Daami Taarat, kes tõuseb üles sügavast veest. Joseph Campell ütleb Taara kohta: “Tema emakas on ruumiväli, tema süda on aja pulss, tema elu on kosmiline unistus.” Legendid räägivad, et isegi Jeesus külastas Orissas Puri templit, kus devadasid- Jumaliku Ema, Shakti preestrinnad, harjutasid oma templi kunste. Naiselikul Vaimsusel olid sügavad juured India aladel ja seitsmendaks sajandiks e.m.a olid Buddha paarid, nagu Yeshe Tsogyal ja Padmasambhava, lisanud need iidsed emakatarkuse viisid Buddha õpetustesse, mis olid uued metsikumad viisid tantristlikus budismis. Nad kummardasid Yonit ja avaldasid austust naiselikkuse printsiibile. Õndsuses supeldes, lahustades üksikisiku Yab-Yumi pühas liidus, jõudsid need tantristlikud paarid teadlikule suhtele, kus nad äratasid oma vikerkaare valguskeha.
Naised olid sageli gurud ja avasid vaimseid väravaid kosmilise kundalini juurde. Naiseliku Vaimsuse juurde kuulusid alati pidutsemised, pidulikud õhtusöögid koos lõbudega. (Kui mehelik Vaimsus on pidusid, lõbu, luksust, materiaalsust eitav, siis naiselik vaimsus esindades maa ja vee elementi vastupidi, embas ja pidas pühaks materiaalseid hüvesid, naudinguid, lõbutsemisi). Tantsides õndsuses ja ekstaasis austati püha naiselikkuse keskust, emakaruumi koos yoniga kui lootose juveeli.
Naiselik Vaimsus hülgas tol ajal patriarhaalsed jäigad süsteemid, hierarhilised süsteemid, kastisüsteemid, ühendades ja pidades pühaks nii madalaid kui ka kõrgemaid ühiskonna kihte. Naiselik vaimsus oli/on vaimsus, mis toetab mehe ja naise püha liitu. Tihti vaimsed õpetajad toimisid koos mees- ja naispaaridena. Nagu tuntud Yeshua ja Maarja Magdaleena, Simon Magus ja tema armastatud Helen.
Aja jooksul sai patriarhaalne programmeerimine võimust ning see võrdsus ja naiselik tarkus andsid teed tsölibaadile, meeste domineerivale traditsioonile, kus naised ja paarid jäeti kõrvale ning nende õpetusi ja elu varjati või kiusati taga. Selle asemel tekkis tsölibaat, askeetlik meespreesterlus, mis oli sageli seotud eranditult meesjumalusega- Isa, Poja või Buddhaga- või parimal juhul ainult emalikku väga õrna, halastust pakkuvat (peaaegu väetu) naiselikku jõuga nagu Neitsi Maarja.
Naisšamanistlik, punane, ekstaatiline, naudinguline, naiselik vaimne teekond, mis oli mahlane, kehastatud tarkuse ja kaastunde viljaga, ekstaatilises seksuaalses ühenduses oma armastatuga, jäeti vaimsest ja religioossest praktikast välja.
Moraistlikud institutsioonid rebisid budismist, tema tantristliku südame, eraldas selle tema hinnalisest üsast, mis elab Buddhade Emas. Institutsioonid keskendusid õpetustele, mis halvustasid naist, öeldes: “On võimatu, et naine võiks olla terviklik ja täiuslik Buddha.” Või IV sajandist pärit teksti järgi:” Kõik naised on oma olemuselt täis rüvetust ja nõrka mõistust,” unustades et Yoni on Buddha Ema!
Läänes eemaldati vaimsusest kogu naiselik aspekt ja jäljed. Maarja Magdaleena ülempreestrinnana jäeti kõrvale, eitati, naisjüngrid lükati tagasi ja maskeeriti meesteks, kuni järele jäi vaid kolmeteistkümmnest mehest koosnev grupp. Naisi koormati pärispatu süüga ja neid peeti hingetuks. Sünnitus, emakas, loovuse vili, mõisteti olema täis valu.
Keskaaegses euroopas, nõijajahtide “põlemisajal” hävitati naisšamaanid ja nende tarkus, hävitades ja pidades patuseks naiselikku ekstaatilist keha ja nende pühasid tekste ja kombeid. Idas hakkasid mungad kirjutama tantratekste ümber, et keskenduda tsölibaadi praktikatele ja eluviisile. Mungad ja preestrid ütlesid järjest enam lahti naiselikke saladusi ja vaimsust kandvatest ärganud preestrinnadest, tantrikadest, naišamaanidest…
Seal, kus varem puhkes õide armastus ja liit, kus pühad paarid astusid koos lõpmatuse piiril, leegitsedes kirglikust valgustatusest, saabus nüüd pime öö.
Täna on need naiselikkust ja naiseliku Vaimsust eitavad ja vähendavad jäljed ka iga mehe ja naise psüühikas, millest on tekkinud haavu ja kannatusi nii meestele endale kui naistel, mida oleme hetkel kollektiivselt tervendamas.
Allikas:
Womb Awakening. Initiatory Wisdom From the Creatrix of All Life.- Bertrand