Kuulamine kui püha naiselik loov oskus

Katkend raamatust OSHO „Loovus“: „ Sisemiste jõudude vallapäästmine.
Kuulamine on üks põhilisi võtteid Jumala templisse sisenemiseks- kuulamise saladust tuleb tunda. Kuulamine tähendab passiivsust. Kuulamine tähendab täielikku eneseunustust, sest ainult siis on võimalik jääda kuulama. Kui te kedagi tähelepanelikult kuulate, unustate iseenda ära. Kui te ei suuda ennast unustada, siis ei kuula te kunagi. Kui olete iseendast liialt teadlikud, siis te ainult teesklete kuulamist, tegelikult kuulamata. Võite küll noogutada; võite mõnikord öelda jaa või ei, aga tegelikult te ei kuula sugugi.
Kuulates muutute te lihtsalt läbipääsuavaks – passiivsuseks, vastuvõtlikkuseks, emakojaks. Te muutute naiselikuks. Selleks et pärale jõuda on vaja muutuda naiselikuks. Pealetungijana, agressiivse vallutajana ei ole võimalik Jumalani jõuda. Jumalani saab jõuda ainult…või ütleme parem, et Jumal saab teieni jõuda ainult siis, kui te olete vastuvõtlikud, naiselikult vastuvõtlikud. Kui teist saab vastuvõtlikkus yin, siis tehakse uks lahti. Oodake.
Kuulamine on passiivseks muutumise kunst. Buddha pidas kuulamist väga oluliseks. Mahavira pidas kuulamist väga oluliseks. Krishnamurti peab samuti õiget kuulamist väga oluliseks. Kõrv on sümbol. Kas olete seda märganud? Teie kõrvad on vaid läbipääsuavad, lihtsalt augud ja ei miskit muud. Teie kõrvad on naiselikumad kui silmad; silmad on mehelikumad. Teie kõrvad on Yin, aga teie silmad on yang. Kui te kellelegi otsa vaatate, olete pealetungiv, aga kui te kedagi kuulate, olete vastuvõtlik.
Sellepärast polegi ilus kellelegi liiga kaua otsa vaadata – see muutub labaseks, ebaviisakaks. On olemas teatav määr; psühholoogid väidavad, et see vältab kolm sekundit. Kui vaatate kellelegi otsa kolm sekundit, siis see on talutav ja kõik on korras. Kui aga jääte kauemaks otsa vaatama, siis see pole enam vaatamine, vaid jõllitamine. Te solvate teist, ületate määra. Aga teise inimese kuulamisel pole mingit määra, sest kõrvad ei saa mingit määra ületada. Nad on alati passiivselt seal, kus nad on.
Silmad tahavad puhata. Kas olete seda märganud? Öösel tahavad silmad puhata. Kõrvadel pole puhata vaja; nad on aastaringselt avatud kakskümmend neli tundi ööpäevas. Silmad ei püsi paari minutitki lahti, nad peavad alatasa pilkuma alatasa puhkama. Pealetung väsitab sest ta kurnab teid energiast tühjaks- seepärast peavadki silmad kogu aeg pilkuma, et puhata. Kõrvad on aga alati puhkamas.
Seepärast ongi paljudes usundites kasutatud muusikat selleks, et pääseda sügavamale palvesse, sest muusika muudab kõrvad õrnemaks ja tundlikumaks. Elage rohkem kõrvadega ja vähem silmadega.
„Muutu kõrvadeks,“ ütles õpetaja. „Hakka lihtsalt kuulama. Pole vaja muud kui kuulata, mõtlemata miks ja teadmata, mis toimub. Kuula ilma tõlgendamata, ilma omapoolse aktiivsuseta.

Armastusega jaganud Marjeta Illumina Tammaru