Meie koju tulemine algab otsusest tulla tagasi maa peale. Kuid valiku tegemine, et oma kehaga ja selle eluga siin maa peal praegusel hetkel täielikult elama asuda, on värav täielikult elus olemise ekstaatilise energia juurde.
Meie praeguses kultuuris tähistame ülekaalukalt meesenergiat. Meie energeetilised liigutused on pigem ülestõusvad, taeva poole. Me kummardame Jumalat, kes elab meist väljaspool, kusagil kaugel, “seal üleval“ taevas. Me räägime “maailma tipus olemisest“, „kõrgelt lendamisest“ ja edu “redelil ronimisest“. Oleme unustanud austada naiselikkust ja suunata oma energiat allapoole maa poole. Me ei suhtle enam jumalannaga, kelle vaim elab meie kehas, meie maades ning Maa olendites ja taimedes. Me räägime, et tunneme end “prügi all“ või “madalal“, kui oleme depressioonis, või “kukkumisess“, kui me ebaõnnestume. Me oleme kaotanud austuse tumeda jumalanna vastu, kes on samasugune võrdne ja väga vajalik õpetaja inimlikus kogemuses, kui “üleval“ asuv vaimne maailm, valgusõpetajatega.
Meie moodsast kultuurist sündinud keeleline väljendus on loonud ohtliku alateadliku soovi oma kehast lahkuda. Oma täielikus väljenduses on see lahkumissoov tegelikult surmaiha. See on Elu- ja Armastuse vastane. See on koht meis, kes peab elu üksildaseks ja hirmutavaks, see, kes raskuste korral soovib siit planeedilt lahkuda, soovides enesetappu teha. Sellest kohast me reageerime hirmu, viha ja vihkamisega. Isiklikult ja kollektiivselt on see meie sügavaim haav.
Oleme loonud nii sügavalt tasakaalust ja harmooniast väljas ühiskondi ning religioone, mis põhinevad maskuliinsel tasakaalutusel, mis eelistab “üles ja väljas“ mitte “alla ja sisse“, näitab et mingil hetkel kogesime tohutut traumat ning kartsime oma kollektiivse ellujäämise pärast. See muutus liiga ülekaalukaks, et soovida jääda kehasse ja jääda selle hirmu kogemusega. ( NB! Maskuliinsel ehk meesenergial ei ole mitte mingit süüd. Probleem on olnud, et pikka aega pole meie ühiskondades enam olnud naisenergiat tasakaaluks. Inimkond on väga ühe energia poole kaldu ja selle tasakaalutuse tagajärjeks ongi ka meie tasakaalust väljas ökosüsteem ning meie endi kehade energiasüsteemid.)
Selle tulemusena oleme katkestanud sügavama ühenduse oma kehadega, mis on omakorda ühendus selle Emakese maaga ja paljud meist ei ole senini leidnud tagasiteed. Meie kehade väljanägemisele, nii meestele kui naistele, on ühiskonna poolt pandud peale tänaseks väga palju tingimusi ja nõudmisi, mis omakorda on keeruliseks teinud, et leida üles sügav ühendus keha, hinge ning Emakese maaga. Kunagi valitses siin maapeal paradiis Eedeni aed ja siis oli see kadunud. Eeden ei olnud füüsiline asukoht, vaid see, kuidas sa tajusid elu siin planeedil ehk kogemuste mõõde. See oli aeg, mil elasime harmoonias, võrdsuses ja armastuses, kus austasime Elu, maad, oma keha ning looduse rütme.
Üks keha ellujäämis mehhanisme trauma või eluohtliku olukorraga toimetulemisel on eraldumine, võimas, alateadlik bioenergeetiline reaktsioon hirmu ja terrori emotsioonidele. See mehhanism, mis on loodud ajutiseks kaitsemeetmeks, võib püsivaks muutudes olla väga kahjulik. Sellist eraldumist võime kogeda ka näiteks lapsepõlves kogetud trauma tõttu. Kui meid emotsionaalselt, füüsiliselt või seksuaalselt näiteks väär koheldi, võib lahkuda osa meie teadlikkusest ja hingest pigem meie kehast, kui et kogeda toimuvat valu. Tundlikule süütule lapsele võib isegi vähimgi ärritus olla väga traumaatiline, stressis vanema karm sõna või hoolimatu kriitika võib tunduda rünnakuna. Nii kaotame aja jooksul üha rohkem killukesi iseendast. Me lahutame end nii suurest osast sellest, kes me tegelikult oleme, eksisteerime ainult oma minimaalse võimsusega ja oma tõelise mina kadunud osakesed asendame maskiminaga.
Lõpuks ei kehasta me enam oma täit potentsiaali inimestena. Osa meie emotsioonidest ja hingest takerdub minevikku- on hirmu lööklaine lõksus – sageli meie teadmata. Seetõttu võime tunda sügaval sisimas ärritust, ebamugavustunnet või kaotust, kuid põhjust ei mõista.
Oma kehast eraldudes kaotame ka ühenduse oma Maaemaga. Me kogeme, et oleme eraldatud killuke, mitte terviklikkuse vaip, mis on omavahel seotud eluvõrguga ja mis on läbi imbunud armastuse sidemega.
Nüüd on aeg kutsuda need tükid meist koju. Mida rohkem me teeme tööd, et suhtuda järjest armastavamalt ja aktsepteerivamalt oma kehadesse, seda lihtsam on meil tagasi kutsuda oma kadunud hingeosad ning seista silmitsi olukordadega, mis olid liiga rasked tegelemiseks tollel ajal. Mida rohkem maandatud ehk maaga ja kehaga ühendatud me oleme, seda tugevamad me oleme ning seda rohkem saab meist energiat läbi voolata. Maa on meie ema. Ta hoolitseb meie eest, varustab meid kõige eluks vajalikuga ja armastab meid. Maa on elav organism, tal on hing ja me saame temaga ühenduses olla ning suhelda. Kui oleme temast lahti ühendatud, tunneme end maailmas eksinud, hirmul ja ebaturvalisena. Kui väikelapsed ei saa oma ema toitvat piima, siis nad surevad. Kui nad ei saa oma emaga füüsilise, emotsionaalset ja energeetilist kontakti toitvat puudutust, siis nad surevad või saavad psühholoogiliselt kahjustatud.
Sama põhimõte kehtib meie suhte kohta ka Maaemaga. Kui me ei söö tema puhast, keemiliselt saastamata toitu, kui me ei ühendu loodusega, jääme haigeks ja meie eluenergia hakkab surema. Peame suruma oma palja jala soojale mullale ja kastesele murule, tundma oma nahal vihma, suplema magedas vees, ujuma ja mängima ookeanis, soojendama end alasti tule ümber, lamama tähtede all.
Ühendus maaga tuleb meie keha ja jalgade kaudu. Meie jalad ühendavad meid maaga, need suunavad maa ja Maa Ema energiat. Meie jalgades on tohutu naiseliku jõu allikas. Oluline on astuda meelekindlalt ja tugevalt, samuti aitavad trampivad tantsud. Lisaks pöörata tähelepanu enda juurtšakra heaolule ja naistel kogu emakakeskusele ja meestel siis hara keskusele.
PRAKTIKA:
Maaema juurvõrgustikuga ühenduse taastamine:
Pane silmad kinni ja kujutle, kuidas sinu jalataldadest kiirgavad välja kuldsed juured. Nüüd haara oma teadvusega mullalaune juurte võrgustik. Puude, taimede, seentega. Näe, kuidas kogu maailma loodus on omavahel ühenduses läbi sellise mullalause juurte võrgustiku. Ja nüüd ühenda oma jalataldadest väljakiirgavad kuldsed juured sellesse elulisse, toitvasse, toetavasse võrgustikku. Kogu taimestiku juurestikuga oma kuldsed juured läbi põimides.
Armastusega tõlkinud, jaganud ja meditatsiooni koostanud Marjeta Illumina Tammaru
Allikas: Womb awakening. Initiatory Wisdom from the creatrix of all life.